Kolm rida mõtteid

MG MGS5 EV taksorindel: mida õpetas meile 10 autot ja üks karm talv Enamik proovisõite kestab paar tundi ja paarsada kilomeetrit. Meie oma kestab juba mitu kuud. 2026. aasta algusest on meil kasutuses kümme MG MGS5 EV-d, läbisõidud praeguseks 14 000 kuni 35 000 kilomeetrit, ja need autod ei vea peret kord nädalas poodi — need sõidavad Forus äpis taksona, ehk saavad oluliselt karmimat kasutust kui ükski eraomanik neile kunagi annaks. Just sellepärast arvan, et meie tähelepanekutel on natuke rohkem kaalu kui ühel pühapäevasel ringil esinduse ümber. See ei ole reklaamtekst. Räägin ausalt nii sellest, mis töötab hästi, kui ka sellest, mis meil esimese talvega untsu läks. Alustangi sealt, sest see on kõige olulisem osa. Kõigepealt aus jutt: talvine tõrge ja kuidas see lahenes Olgem ausad — esimesed kuud ei läinud libedalt. Kolm meie esimest autot hakkasid talvel tõrkuma. Probleem osutus suuresti seotuks veega, mis kogunes survepesu käigus kuskile radiaatorite/komponentide vahele. Tasub meel...

 Murrame müüti! Aga mida me siis murrame ja mis murdja mina olen?  Valdavalt ikkagi on kuulda, et EV ei kõlba suuresti millekski: pole seal häält, istu kogu aeg juhtme otsas, kindlalt jääd tühja akuga teele ja elu saab EV autoga olema üks paras peavalu. Aga vaatame, teeme õige proovi ja teeme ühe poogna Eesti - Itaalia - Eesti. Kas üldse on võimalik, kas peab sõbra järele kutsuma, kas jään tühja akuga teele, kas suurema osa ajast veedan juhtme otsas? Ja kui peaks sõit sõidetud saama, siis palju kulub elektrit, palju kulub raha ning kui vaevaline on EV-ga pikem seiklus ette võtta? Mina ja istumise all olev EV.   Minu ajalugu on tagasihoidlik, parajalt seiklushimuline, pigem uuendustele avatud, sisuliselt pool elu ninapidi autonduse juures olnud, sh ikka käed alati õlised. Kogemusepagas sõiduautode remondi poole peal rammus ja veelgi rammusam veokite ravimisel. Suur osa elust kummardanud ainult kolme tähemärki (BMW), täna pisut tähti kabetanud ja peale kärpeid on viimasel a...