Minu kolmas ratturihooaeg on käima lükatud.
2015 on alanud ca 5000 treeningkilomeetriga, soojenduseks Kõllaste maraton, mõned kolmapäevakud ja Hawaii Express Estonian Cup Vooremäe etapp on tehtud.
Kõllastel oli plaan rahulikult võtta ja imekombel see isegi õnnestus. Rahulik start, tee peal võtsin Janelle ja Grete sappa ja nii me finishi poole veeresime.
HEEC Vooremäel sai jalg juba vastavalt võimetele sirgu lastud, kohaks 102. Eelmisel hooajal sai endale eesmärgiks seatud 300 sees püsida, võib öelda, et läks hästi.
Külajuttude järgi pidi Vooremäe olema üks korralik kruusateede ralli, aga tegelikkus oli hoopis teine, rada mõnusalt mitmekülgne, kruus, metsateed, singlid olemas ja kauba peale Vooremägi ise, ai kurja, see oli päris mõnus, pikad tõusud, kiired pikad laskumised, mäefinish, ühesõnaga äge.
Aga mis siin ikka, nüüd siis hoopis teisest puust ürituse juurde.
Kuidas alustada - , äkki siis nii, et kui peas juba piisavalt logiseb, siis on see Haanja100 kõrval järgmine üritus, kus lihtsalt peab ära käima ja kõikse hullem on nakkusoht.
Ürituseks SAKU100
100 km puhast juurikat, pokumaad, käsna ja rabasingleid ning et asi liiga lihtne ei tunduks, siis kõike seda saab nautida täpselt kuus korda, eeldusel, et sõidad kõik ringid läbi.
Iseenesest sellel sõidul kaotajaid ei ole, kui ring tehtud, oled juba tabelis, aga kui juba minna, siis ikka 100 km jahtima.
Ei teagi, kas rahva või korraldaja vodoo tulemusel oli võistluspäeval ilm 5+, päike, temperatuur +10 ja tiba peale.
Ees ootas rida omapäraste nimedega singleid: Pokumaa, Põdra, Veneetsia, Lenduri, Kraavi, J Laasi, Kraavihalli, Oja, Igivana, Sõnajala, Pommiaugu, Rebasehotelli, Kännu, Fukushima, Koolme, Laane ja Käsna singlid.
Võib kohe ära öelda, et iga ringiga süvenes aina rohkem tunne, et loen ühte ja seda sama raamatut, aga read ei taha kinnistuda kahe kõrva vahele, pidev suvetöö, korduseksam jne.
Sõitu alustasin rahuliku tempoga ja seda tegi valdav enamus, kiiret pole kuhugi, pikk päev ja 100 kilomeetrit mõnusaid juurikasingleid ootamas.
Teisel ringil keerasin pisut tempot juurde, enesetunne mõnus ja jalas jõudu jagub.
Endale üllatusena õnnestus juba teise ringi viimasel singlil esimesed mahajääjad kätte saada, kindlasti andis see pisut indu juurde, järelikult kõige aeglasem ei ole.
Kolmas ring samuti täiesti nauditav, tempo hea, kätte sain aina rohkem ja rohkem Saku100 nautlejaid ning ei meenu, et selleks hetkeks oleks tagantpoolt tulijaid möödunud, kuigi liidrikanditaatidelt ringiga saamise oht oli pidevalt olemas.
Neljandale ringile minemisel sai tehtud üpris halva maiguga viga, enda vedelikutarbimist teades eeldasin, et camelbakis joogipoolist jagub ja nii ma läksin.
Hea uudis oli see, et liiklen kümnenda koha piirimail, aga peale Pokumaa singlit selgus kurb tõsiasi, et minu eeldus vedeliku arvestuses ei pidanud vett ja tuli tõdeda, et joogiga on halvasti, õigemini on see täitsa otsas.
Ees ootas ca 14 kilomeetrit singleid, õnneks polnud juurikad mõistust päris ära raputanud ja oli taipu pisut tempot tagasi tõmmata, aga hoolimata sellest hakkasid poolel teel vedelikuni kummitama krambid. Paraku hoiatuseks need ei jäänud ja hoolimata magneesiumi ampullist tuli hakata jalga jõuga sirgu lükkama, proovisin küll teise ampulliga olukorda leevendada, aga ei midagi.
Keegi kahe kõrva vahel arvas, et lurista veel üks geel ka hammaste taha, äkki läheb paremaks, kuid ei aidanud ka see, ainus mida tunda sain, oli kokkukleepunud suu ja toidutoru mööda allaveniv geel.
Krampe, kleepuvat suud ja singleid nautides see neljas piinarikas ring läbi sai, nüüd oli aeg ennast spordijoogiga kosutada ning pisut keha kinnitada, lisaks magneesiumivaru täiendada.
Ja müdinal edasi viiendale ringile, viies oli selline krambihoiatusega taastumisring, nii mõnigi singel ei tundunud enam üldse nii hea, sadul polnud üldse mugav, iga juurikas tundus lausa hüpekana ja aina rohkem tuli kiigata rehve, sest pidevalt oli tunne, nagu oleks rehv tühi ja ratas absoluutselt ei taha enam veereda. Kuna tempo ja pulss olid langenud, siis tuli aeg-ajalt teed anda ka tagant tulijatele.
Viiendalt ringilt saabudes kiire kehakinnitus, veepaagi kontroll ja jõuga edasi viimasele ringile.
Tempo ei tahtnud kuidagi kerkida, aga Põdra singlil oli järgi jõudmas Arvi Romandi ja see oli märk sellest, et nüüd tuleb küll hakata tempot kergitama. Kraavi singlil andis Arvi teada, et on samuti sõbrunenud hr. KRAMBIGA ja seis suhteliselt sama mis minul.
Hoogu juurde ning eesmärk püsida rattal, sest ühe mudase silla ületamisel pidin rattalt maha tulema ja see ei olnud naljakas, niipea kui jalad sirgu läksid, muutusid lihased kiviks ja valu ei olnud meeldiv, seega ruttu ratta selga ja jalad uuesti liikuma.
Käsna singlil oli küll konkreetselt tunne, et terve trobikond väikeseid Käsna-Kallesid hoiab ratast kinni ja takistavad veeremist kõikide vahenditega.
Veel üks imeva algusega metsatee, pisut puude vahel nikerdamist ja elu esimene Saku100 saigi tehtud, aega kulus selleks 6:09:20.
Täpsemad andmed said järgmised:
Kilomeetreid: 100
Aeg: 6:09:20
Koht: 17
Keskmine kiirus: 16,24 km/h
1. ring: 54:28
2. ring: 54:28
3. ring: 56:33
4. ring: 1:04:39
5. ring: 1:12:30
6. ring: 1:06:13
Sõidujoon sai järgmine (siit on kenasti näha millal vedelik lõppes ja pulss langes)
Tänusõnad lähevad:
Porter Racingule ägeda raja ja maru vahva päeva eest.
Arvile, tänu kellele läks viimasel ringil põnevaks ja suutsin leida veel pisut rammu.
Võistlejatele, kes andsid panuse Tervisespordi meeskonnal mahumeistrite tiitli teise koha saavutamiseks. Usun, et suutsime Porteri ja Jõelähtme Singli meeskondadele ärevat konkurentsi pakkuda.
Porter Racing 24 osalejat ja 1400 km.
Tervisesport 16 osalejat ja 1260 km.
Jõelähtme Singel 15 osalejat ja 1260 km.
Müts maha paari võistleja ees:
Ain-Ivar Tupp sõitis 100 kilomeetrit juurikaid läbi ühekäigulise ja täisjäiga rattaga.
Kristi Klausi neljanda ringi kommentaarid küll ei kannata päevavalgust, aga motivatsioonimeeskond ja kange iseloom aitasid siiski 100 km ära teha.
Ratta- ja singlihuvilised, kes pole veel sellest üritusest osa saanud, soovitan soojalt järgmise aasta kalendris Saku100 võistluspäev väga rasvaselt ära märkida ning kohal olla, seda lihtsalt peab omal nahal kogema!
Aga mis siis ikka, mõned päevad taastumist ja saabki Skoda kolmapäevaku raames uuesti samadel singlitel seda sama raamatut uuesti lugeda.
CC Rota Mobilis on keeranud kokku üpris mõnusa videomeenutuse.
Hulgaliselt meenutusi pildis.
Kõik tulemused leiab siit.
2015 on alanud ca 5000 treeningkilomeetriga, soojenduseks Kõllaste maraton, mõned kolmapäevakud ja Hawaii Express Estonian Cup Vooremäe etapp on tehtud.
Kõllastel oli plaan rahulikult võtta ja imekombel see isegi õnnestus. Rahulik start, tee peal võtsin Janelle ja Grete sappa ja nii me finishi poole veeresime.
HEEC Vooremäel sai jalg juba vastavalt võimetele sirgu lastud, kohaks 102. Eelmisel hooajal sai endale eesmärgiks seatud 300 sees püsida, võib öelda, et läks hästi.
Külajuttude järgi pidi Vooremäe olema üks korralik kruusateede ralli, aga tegelikkus oli hoopis teine, rada mõnusalt mitmekülgne, kruus, metsateed, singlid olemas ja kauba peale Vooremägi ise, ai kurja, see oli päris mõnus, pikad tõusud, kiired pikad laskumised, mäefinish, ühesõnaga äge.
Aga mis siin ikka, nüüd siis hoopis teisest puust ürituse juurde.
Kuidas alustada - , äkki siis nii, et kui peas juba piisavalt logiseb, siis on see Haanja100 kõrval järgmine üritus, kus lihtsalt peab ära käima ja kõikse hullem on nakkusoht.
Ürituseks SAKU100
100 km puhast juurikat, pokumaad, käsna ja rabasingleid ning et asi liiga lihtne ei tunduks, siis kõike seda saab nautida täpselt kuus korda, eeldusel, et sõidad kõik ringid läbi.
Iseenesest sellel sõidul kaotajaid ei ole, kui ring tehtud, oled juba tabelis, aga kui juba minna, siis ikka 100 km jahtima.
Ei teagi, kas rahva või korraldaja vodoo tulemusel oli võistluspäeval ilm 5+, päike, temperatuur +10 ja tiba peale.
Ees ootas rida omapäraste nimedega singleid: Pokumaa, Põdra, Veneetsia, Lenduri, Kraavi, J Laasi, Kraavihalli, Oja, Igivana, Sõnajala, Pommiaugu, Rebasehotelli, Kännu, Fukushima, Koolme, Laane ja Käsna singlid.
Võib kohe ära öelda, et iga ringiga süvenes aina rohkem tunne, et loen ühte ja seda sama raamatut, aga read ei taha kinnistuda kahe kõrva vahele, pidev suvetöö, korduseksam jne.
Sõitu alustasin rahuliku tempoga ja seda tegi valdav enamus, kiiret pole kuhugi, pikk päev ja 100 kilomeetrit mõnusaid juurikasingleid ootamas.
Teisel ringil keerasin pisut tempot juurde, enesetunne mõnus ja jalas jõudu jagub.
Endale üllatusena õnnestus juba teise ringi viimasel singlil esimesed mahajääjad kätte saada, kindlasti andis see pisut indu juurde, järelikult kõige aeglasem ei ole.
Kolmas ring samuti täiesti nauditav, tempo hea, kätte sain aina rohkem ja rohkem Saku100 nautlejaid ning ei meenu, et selleks hetkeks oleks tagantpoolt tulijaid möödunud, kuigi liidrikanditaatidelt ringiga saamise oht oli pidevalt olemas.
Neljandale ringile minemisel sai tehtud üpris halva maiguga viga, enda vedelikutarbimist teades eeldasin, et camelbakis joogipoolist jagub ja nii ma läksin.
Hea uudis oli see, et liiklen kümnenda koha piirimail, aga peale Pokumaa singlit selgus kurb tõsiasi, et minu eeldus vedeliku arvestuses ei pidanud vett ja tuli tõdeda, et joogiga on halvasti, õigemini on see täitsa otsas.
Ees ootas ca 14 kilomeetrit singleid, õnneks polnud juurikad mõistust päris ära raputanud ja oli taipu pisut tempot tagasi tõmmata, aga hoolimata sellest hakkasid poolel teel vedelikuni kummitama krambid. Paraku hoiatuseks need ei jäänud ja hoolimata magneesiumi ampullist tuli hakata jalga jõuga sirgu lükkama, proovisin küll teise ampulliga olukorda leevendada, aga ei midagi.
Keegi kahe kõrva vahel arvas, et lurista veel üks geel ka hammaste taha, äkki läheb paremaks, kuid ei aidanud ka see, ainus mida tunda sain, oli kokkukleepunud suu ja toidutoru mööda allaveniv geel.
Krampe, kleepuvat suud ja singleid nautides see neljas piinarikas ring läbi sai, nüüd oli aeg ennast spordijoogiga kosutada ning pisut keha kinnitada, lisaks magneesiumivaru täiendada.
Ja müdinal edasi viiendale ringile, viies oli selline krambihoiatusega taastumisring, nii mõnigi singel ei tundunud enam üldse nii hea, sadul polnud üldse mugav, iga juurikas tundus lausa hüpekana ja aina rohkem tuli kiigata rehve, sest pidevalt oli tunne, nagu oleks rehv tühi ja ratas absoluutselt ei taha enam veereda. Kuna tempo ja pulss olid langenud, siis tuli aeg-ajalt teed anda ka tagant tulijatele.
Viiendalt ringilt saabudes kiire kehakinnitus, veepaagi kontroll ja jõuga edasi viimasele ringile.
Tempo ei tahtnud kuidagi kerkida, aga Põdra singlil oli järgi jõudmas Arvi Romandi ja see oli märk sellest, et nüüd tuleb küll hakata tempot kergitama. Kraavi singlil andis Arvi teada, et on samuti sõbrunenud hr. KRAMBIGA ja seis suhteliselt sama mis minul.
Hoogu juurde ning eesmärk püsida rattal, sest ühe mudase silla ületamisel pidin rattalt maha tulema ja see ei olnud naljakas, niipea kui jalad sirgu läksid, muutusid lihased kiviks ja valu ei olnud meeldiv, seega ruttu ratta selga ja jalad uuesti liikuma.
Käsna singlil oli küll konkreetselt tunne, et terve trobikond väikeseid Käsna-Kallesid hoiab ratast kinni ja takistavad veeremist kõikide vahenditega.
Veel üks imeva algusega metsatee, pisut puude vahel nikerdamist ja elu esimene Saku100 saigi tehtud, aega kulus selleks 6:09:20.
Täpsemad andmed said järgmised:
Kilomeetreid: 100
Aeg: 6:09:20
Koht: 17
Keskmine kiirus: 16,24 km/h
1. ring: 54:28
2. ring: 54:28
3. ring: 56:33
4. ring: 1:04:39
5. ring: 1:12:30
6. ring: 1:06:13
Sõidujoon sai järgmine (siit on kenasti näha millal vedelik lõppes ja pulss langes)
Tänusõnad lähevad:
Porter Racingule ägeda raja ja maru vahva päeva eest.
Arvile, tänu kellele läks viimasel ringil põnevaks ja suutsin leida veel pisut rammu.
Võistlejatele, kes andsid panuse Tervisespordi meeskonnal mahumeistrite tiitli teise koha saavutamiseks. Usun, et suutsime Porteri ja Jõelähtme Singli meeskondadele ärevat konkurentsi pakkuda.
Porter Racing 24 osalejat ja 1400 km.
Tervisesport 16 osalejat ja 1260 km.
Jõelähtme Singel 15 osalejat ja 1260 km.
Müts maha paari võistleja ees:
Ain-Ivar Tupp sõitis 100 kilomeetrit juurikaid läbi ühekäigulise ja täisjäiga rattaga.
Kristi Klausi neljanda ringi kommentaarid küll ei kannata päevavalgust, aga motivatsioonimeeskond ja kange iseloom aitasid siiski 100 km ära teha.
Ratta- ja singlihuvilised, kes pole veel sellest üritusest osa saanud, soovitan soojalt järgmise aasta kalendris Saku100 võistluspäev väga rasvaselt ära märkida ning kohal olla, seda lihtsalt peab omal nahal kogema!
Aga mis siis ikka, mõned päevad taastumist ja saabki Skoda kolmapäevaku raames uuesti samadel singlitel seda sama raamatut uuesti lugeda.
CC Rota Mobilis on keeranud kokku üpris mõnusa videomeenutuse.
Hulgaliselt meenutusi pildis.
Kõik tulemused leiab siit.
Puhas nauding
Sai ka rattad maast lahti
TEHTUD!
Juurikaprofesor Ivar, üks käik ja amordivaba ratas
Aga hoolimata sellest Saku100 tehtud ja positiivset emotsiooni küllaga
Tervisespordi kange tüdruk Kristi Klaus
Kommentaarid
Postita kommentaar