Otse põhisisu juurde
Ilus pühapäeva hommik, taevas pilves, tuul puhub kui põrguline, mis muud, kui aeg rattad ja varustus pakkida ning Mulgimaa poole teele.
Teel olles kohtume Lesta ja Ertiga, ning üheskoos jõuamegi tuulisesse Viljandisse, sai küll varakult starditud, kuid hoolimata sellest on saabumine üsna napp, jooksujalul tõttame numbrite ja kiipide järgi ning suuremat sorti ettevalmistus võib alata.
Riided selga, rattad komplekti, joogipudelid täidetud ja juba on kuulda kõlaritest, et stardini jäänud 5 minutit (nii palju siis soojategemisest), kiirelt-kiirelt numbrid-kiibid ratastele külge, lühike proovisõit ja kiirelt stardi poole teele.
Stardikoridori poole sõites on kuulda, et start on juba antud, läbime inimtühja stardikoridori ja sõit võib alata.
Sõidu algus sujub hästi, 1,4 kilomeetri ränk tõus on täitsa pedaalitav, kuid suure rahvamassi tõttu tuleb lõpp ratas käekõrval jalutada, edasine teekond on mõnus, kergliikllusteed, jooksurajad, kruusakad, metsavahe, kerged tõusud ja langused, tempo on hea, jalgades jõudu jagub ja paljud konkurendid tulevad selg ees vastu, mis veel tahta.
Kahjuks ei jagu seda ilusat sõitu kauaks, sõidu üheksandal kilomeetril tunnen, et parem jalg käitub kuidagi imelikult, põgus pilk pedaalile ja mida ma näen, pedaal, va sunnik, hakkab lahti kerima, tööriistu loomulikult kaasas ei ole, mis muud, kui vasakule jalale rohkem valu ja vast veab esimesse toidupunkti ära, küll seal saab kinni keerata (julm optimist ikka, TP asus ca 8 kilomeetri kaugusel).
Kuidagi veeren veel kilomeetri jagu, kui näen tee ääres kaasaelajaid koos mõningate tööriistadega, uhh, kivi langes südamelt (kuid mitte kauaks), pedaali kinni keerates selgub, et keere on omadega õhtal ja palumise peale see pedaal enam kinni ei jää, mis muud, tuleb ikkagi kuidagi esimesse toidukasse välja veereda, sealt vähemalt viiakse finishisse (kilomeetreid toidukasse jäänud 7), rahulikult veeredes rohkem vasaku jalaga tööd tehes saan veel sõita ca 2 kilomeetrit ja pedaal eemaldub täielikult, läbi metsa on näha, et suur tee pole kaugel, veeretan ratast ratast käekõrval (vasak jalg kange) ja jään suure tee ülesõidul koos teiste kaasaelajatega möödujaid vaatama. Põrnitsen tigedalt pedaali ja mööduvaid võistlejaid ning nendin fakti, et minu jaoks on Mulgi läbi.
Kümmekond minutit hiljem möödub Lesta, kiired kommentaarid Lestale ja torisen omaette edasi. Ja siis nagu ilmaime tuleb minu juurde kaasaelajate seast üks abivamis vanataat ja on nõus mind Viljandisse tagasi viima, mis seal ikka, rattas autosse ja 11-kilomeetrine sõit võis alata.
Samas on halval ka mõni hea külg, nimelt saabun finishisse koos pika maratoni esimesega kelleks on Maasikmets (kahjuks küll valelt poolt) ja saan aplodeerida kõigile teistele finisheerijatele.
On möödunud 2 tundi ja 26 minutit stardist ning saabuvad Lesta ja Erti üle finishijoone, otsa vaadates tundub, et mehed tulevad otse põrgust, aga vähemalt tulid ja lõpetasid.
Lestal sujus sõit üldiselt kenasti, kui välja arvata segamini aetud magneesium ja energiageel ja muidugi istmikumure, nimelt poolel distantsil muutus Lestal istumine väga tülikaks ja suurteks lemmikuteks said tõusud ning langused, kuna seal oli võimalik rattal püsti olla.
Erti sõitis taas oma sõitu, pulss kohe lakke ja minek (Erti, millal Sa õpid pulsi jälgimise ära?), aga nagu ma aru sain, siis tehnika pidas ja finishikoridor sai õigelt poolt läbitud, väga tubli.
Asju pakkides nägime ka meie neljandat sõitjat Tõnist, kes veeres Mulgis pikka maratoni, esimese mulje põhjal võis aru saada, et erinevalt meist kolmest läks temal sõit hoopis paremini :)

Nüüd pole muud kui tehnika lappida, sadulas istumine taas võimalikuks muuta, pulsi jälgimist harjutada ja 19. mai Tallinna rattamaratonil Kõrvemaal stardis olla :)
Loomulikult on kõik oodatud kaasa elama, raja äärde ergutama ja miks mitte ka ise sõitma, kuna Kõrvemaa Tallinnale üks lähimaid, edasi kolime kolmeks etapiks Lõuna-Eesti kuppelmaastikule.

Tulemused peale esimest sõitu:

Lühike maraton 35 km, lõpetajaid 433
Erit Haava: aeg 02:26:59, koht 407, koht vanuseklassis 228, punkte kokku 443
Edvin Lestman aka Lesta: 02.26.59, koht 408, koht vanuseklassis 229, punkte kokku 442
Viljar Varik: katkestamine tehnilise rikke tõttu, punkte kokku 0

Pikk maraton 60 km, lõpetajaid 937
Tõnis Krass: aeg 04:06:28, koht 793, koht vanuseklassis 443, punkte kokku 698

ETV2 kokkuvõte (Erti ja Edvini kommentaar 39:50)
http://sport.err.ee/jalgrattasport/99fe39c3-0f7c-4d51-b8f6-0ac11e0301a5

Kurikuulus vänt:

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

MG MGS5 EV taksorindel: mida õpetas meile 10 autot ja üks karm talv

MG MGS5 EV taksorindel: mida õpetas meile 10 autot ja üks karm talv Enamik proovisõite kestab paar tundi ja paarsada kilomeetrit. Meie oma kestab juba mitu kuud. 2026. aasta algusest on meil kasutuses kümme MG MGS5 EV-d, läbisõidud praeguseks 14 000 kuni 35 000 kilomeetrit, ja need autod ei vea peret kord nädalas poodi — need sõidavad Forus äpis taksona, ehk saavad oluliselt karmimat kasutust kui ükski eraomanik neile kunagi annaks. Just sellepärast arvan, et meie tähelepanekutel on natuke rohkem kaalu kui ühel pühapäevasel ringil esinduse ümber. See ei ole reklaamtekst. Räägin ausalt nii sellest, mis töötab hästi, kui ka sellest, mis meil esimese talvega untsu läks. Alustangi sealt, sest see on kõige olulisem osa. Kõigepealt aus jutt: talvine tõrge ja kuidas see lahenes Olgem ausad — esimesed kuud ei läinud libedalt. Kolm meie esimest autot hakkasid talvel tõrkuma. Probleem osutus suuresti seotuks veega, mis kogunes survepesu käigus kuskile radiaatorite/komponentide vahele. Tasub meel...

Kolm KIA-t korraga proovil: EV3, EV4 ja EV5 — kas mõni neist jõuab taksoritta?

  Kolm KIA-t korraga proovil: EV3, EV4 ja EV5 — kas mõni neist jõuab taksoritta? Tunnistan kohe ausalt: KIA polnud kunagi bränd, mille kohta mul oleks olnud tugevat arvamust, eks mäletame kõik neid esimese otsa saabunud KIA ja Hyundai mudeleid, no polnud nagu materjali.   Aga pole saladust, maailm on muutumises ja  never  don't   say  never . Ehk märtsis sõitsin läbi kolm KIA elektriautot — EV3, EV4 ja EV5 — selge eesmärgiga: leida, kas mõni neist sobiks Forus taksoritta. Ja kuna võimalikud kandidaadid, peavad olema mugavad juhile ning ka kliendile ehk mille järgi neid kaalun, ei ole pühapäevane ring esinduse ümber, vaid päris töö. See lugu on sellest, mida ma nägin. Räägin ausalt nii sellest, mis töötab, kui ka sellest, mis ei vaimusta. Aga alustan sealt, kuidas ma KIA juurde üldse jõudsin — sest see on osa loost. Ja et ei ununeks, siis kummardus ja tänud võimaluse eest Viking Motrosile ja Gunnar Koitmaale. Kuidas üks skeptik KIA juurde sattus Esialgsetel ...

Mercedes EQS 450+ seiklus Euroopas LIVE

 Murrame müüti! Aga mida me siis murrame ja mis murdja mina olen?  Valdavalt ikkagi on kuulda, et EV ei kõlba suuresti millekski: pole seal häält, istu kogu aeg juhtme otsas, kindlalt jääd tühja akuga teele ja elu saab EV autoga olema üks paras peavalu. Aga vaatame, teeme õige proovi ja teeme ühe poogna Eesti - Itaalia - Eesti. Kas üldse on võimalik, kas peab sõbra järele kutsuma, kas jään tühja akuga teele, kas suurema osa ajast veedan juhtme otsas? Ja kui peaks sõit sõidetud saama, siis palju kulub elektrit, palju kulub raha ning kui vaevaline on EV-ga pikem seiklus ette võtta? Mina ja istumise all olev EV.   Minu ajalugu on tagasihoidlik, parajalt seiklushimuline, pigem uuendustele avatud, sisuliselt pool elu ninapidi autonduse juures olnud, sh ikka käed alati õlised. Kogemusepagas sõiduautode remondi poole peal rammus ja veelgi rammusam veokite ravimisel. Suur osa elust kummardanud ainult kolme tähemärki (BMW), täna pisut tähti kabetanud ja peale kärpeid on viimasel a...