Estonian Cup Tallinna rattamaraton Kõrvemaal

Ajalugu kordub, eelmisel hooajal oli Mulgis ilm just mitte kõige parem ja Kõrvemaal laiatas suure suvega, mille juurde kuulus 30 kraadi sooja.
Ja ei ole sellel aastal midagi teisiti, Mulgi oli nii nagu oli, Kõrvemaal taas pilvitu taevas, kraade näitab 26 ja peale, tuulevaiksed metsavaheteed, tolm ja vesi on suurim sõber.
Kiired ettevalmistused, maratoni stardile kaasaelamine ja poolmaratoni sõit võib alata, võistlusnumbriks sai seekord 2027, seega taas esimeses grupis.
Kuna olin avatud raja sõidu läbi teinud, siis rajast pilt olemas ja plaan suures joones paigas, vähemalt kuni stardi andmiseni, üldiselt ikka nii, et kui klipid sulguvad, viskab pildi ruuduliseks ja igasugused plaanid on meelest läinud.
Algatuseks mõned kiired tõusud, palju tolmu, suured kiirused ja nii see 29 kilomeetrit möödus.
Suure kummarduse peab tegema kaasvõistlejale 2025, kellega sai vist kogu distants koos läbitud ja see andis kindlasti motivatsiooni mitte tempot langetada, viimasel kilomeetril oli selge, et noorel sõitjal jalga on ja julge 10-meetrise vahe sõitis sisse nagu naksti, ilus töö.

Kerge hingetõmme, muljetamine tuttavate lõpetanutega ja hakkasidki riburada mööda saabuma teised tiimikaaslased, algatuseks taas hea sõidu teinud Erti, kes tegi praktiliselt 300-kohalise paranduse võrreldes eelmise aastaga, üsnagi kanna peale astus Lauri ja polnud vaja kaua oodata, kui kohal oli ka Mati.
Martoni poisid võitlesid 30 kilomeetrit pikema distantsi ja kuuma päikesega, kuid finisheerusid kõik kenasti.

Kõrvemaa tulemused said järgmised:
Poolmaraton
Viljar Varik 1:09:28, koht 14, vanuseklass 3
Erti Haava 1:20:29, koht 77, vanuseklass 44
Lauri Paal 1:24:13, koht 117, vanuseklass 70
Mati Noode 1:27:05, koht 153, vanuseklass 97

Maraton
Tõnis Krass 2:53:11, koht 725, vanuseklass 388
Avo Kotter 3:04:11, koht 824, vanuseklass 52
Riho Nöps 3:25:06, koht 899, vanuseklass 280

Meeskonna punktid:
74 Scania Eesti 70
77 MAN Sport Team 67

Koondtulemused:
Viljar Varik: punkte 2268, koht 13, VK 2
Erti Haava: punkte 1570, koht 69, VK 33
Lauri Paal: punkte 1383, koht 106, VK 59
Mati Noode: punkte 1309, koht 130, VK 76
Edvin Lestman: punkte 692, koht 362, VK 212. 1 sõit

Maraton
Avo Kotter: punkte 1322, koht 703, VK 40 (VK 50)
Riho Nöps: punkte 1200, koht 778, VK 228 (VK 40)
Tõnis Krass: punkte766, koht 1003, VK 531 (VK M) 1 sõit

Nüüd aega kolm nädalat trenni teha ja siis kohtume juba Rõuges.
Õhku jääb küsimus, mis teeb ilm, kas taas kordub ajalugu ja saame nautida korraliku suvekuuma.

 

Estonian Cup 2014 Mulgi

Uus hooaeg 2014 ongi kätte jõudnud ja prooviks taas aeg-ajalt mõned read kirja saada.

Kui päris algusesse minna, siis tegelikult on juba käimas Kolmapäevakute sari http://www.kolmapaev.ee/

Soovitan soojalt kõigile, lisaks proovisin Pandivere rattamaratonil hooaeg alustada, kuid nagu minu puhul kombeks, siis esimest sõitu ikka alustan katkestamisega, taas andis tehnika otsad, kuid sellest pole hullu, siit ju võib järeldada, et Mulgi on teine võistlus ja jõuan kenasti finishisse.

Mulgis õnnestus osa saada ka avatud raja sõidust ja selle aasta eesmärgiks sai seatud, et avatud radadel veeren läbi maratoni rajad ja viskan pilgu peale, mis mind järgmisel hooajal ees ootab.

Erinevalt Mulgi avatud raja sõidul olnud 20-kraadisest päikesepaistelisest ilmast, oli Mulgi võistluspäeval taevas pilves ja veekraanid lahti, aga kindlasti ei ole see põhjus mitte võistlemiseks, saabki maitsta teisi tingimusi ja libistada tagaotsa.

Eelmise aasta töö ja vaev oli mind kenasti paigutanud esimesse stardikoridori ja numbriks oli 2039. Start läks üsna hästi, esimene korralik tõus õnnestus liidergrupi sabas püsida ja seda rõõmu jagus umbes 10 km jagu, siis tuli noortele alla vanduda ja tuli kerge haamer ära, õnneks taastumine oli kiire ja sai teises grupis edasi veereda.

Rada oli valdavas osas kiire, alguses vähe pikem tõusupõks ja lõpus mõned järsemad tõusud, mis vajasid suuremat pingutust.

Finishisse õnnestus saabuda 1:22:43 ajaga, kohaks 25 ja vanuseklassi 5. koht, eesmärk selleks hooajaks sai pandud püsida 30 seas ja vanuseklassis tahaks mahtuda 10 hulka.

Scania punt on see hooaeg täienenud ja nüüd on meid 8 koos, seega õnnestub vast MAN-i meestele kanna peale astuda :)

Tiim sai kokku selline:

Viljar Varik poolik

Erti Haava poolik

Edvin Lestman poolik

Lauri Paal poolik

Mati Noode poolik

Tõnis Krass maraton

Riho Nöps maraton

Avo Kotter maraton

Erti on võrreldes eelmise aastaga läbi teinud korraliku muutuse (vast on allakeritud kilomeetrid selles süüdi) ja tundub, et sellel hooajal oleks nõme loota mitte 100 sisse mahtumist, eelmine hooaeg oli pigem selline 300 kandis väntamine.

Edvin, hoolimata oma vigasest põlvest, mis vist ei tahagi paraneda, on taas rajal ja kuuldavasti maitses seekord sadul paremini kui eelmise aasta avasõidul.

Lauri, meie uus põrguline, hooaeg esimene, seega tuleb alustada lõpust ja vaadata, mis saama hakkab.

Mati  (Edvin-Erti-Tõnis) Noode hakkab see hooaeg oma nimele punkte korjama ja seda siis poolmaratonil.

Tõnis, juba teada-tuntud, surub endiselt maratoni, lisaks veedab aega mootoriga kaherattalisel.

Riho ja Avo, Lõuna-Eesti esindajad, palju ma neist ei tea, aga hooaeg peaks olema esimene ja valikuks sai maraton.

Mulgi tulemused said järgmised:

Poolmaraton

Viljar Varik 1:22:43, koht 25, vanuseklass 5

Erti Haava 1:33:01, koht 107, vanuseklass 57

Edvin Lestman 1:36:28, koht 158, vanuseklass 88

Lauri Paal 1:39:25, koht 197, vanuseklass 115

Mati Noode 1:42:35, koht 235, vanuseklass 144

Maraton

Avo Kotter 3:51:48 koht 836, vanuseklass 53

Riho Nöps 4:21:36 koht 883, vanuseklass 257

Meeskonna punktid:

71 MAN Sport Team, punkte 73

79 Scania Eesti, punkte 65 

 

Dr. Holdeni ravikuuril, ametliku nimetusega "Haanja100" 2013.

Kui nüüd hästi meenutada, siis veel peale Tartu rattamaratoni olin kindel, et mul sellist haigust küljes ei ole, mis vajaks Dr. Holdeni iga-aastast raviseanssi.
Kuid Kõrvemaal RMK sügismaratonil käis esimese hooga vasakust jalast mingi imelik raks läbi ja viimastel tõusudel tabas mind ilmutus, ma vajan ravi ja kiiremas korras. Sõit tehtud, jagasin ilmutuse kohta infot ka teistega ja oligi asi selge, ainus asi, mis siin aitab, on Haanja100.

Egas siis muud, kui sai väheke maad uuritud, imekombel õnnestus veel saada saatekiri ja 27. septembril võis sõit Rõuge poole alata. Ööbimine oli organiseeritud Singli rahva poolt Rõuge külje alla, süüa anti, saun oli olemas ja seltskond väga mõnus.

28. septembri hommikul polnud enam pääsu ja tuli ennast vormi sättida ja 100-kilomeetrilisele raviseansile minna, stardis oli patsiente 500 ringis, start marurahulik, ei mingit rapsimist, selline tunne, nagu kõik läheks hommikusele piimaringile, aga jah, kuhu siin ikka kiirustada, vaja siiski 103 ravikilomeetrit läbida ja kiirus pigem vastupidavuseks ja jõuks ümber kabetada.
Nagu juba mainitud, siis sõit algas rahulikult, Suure-Munamäe tõusul sai kenasti punane lips ette vändatud, esimesel suuremal laskumisel kiire kodujooks (üle lenksu).
10 km juures oli selge, et taas on mingi jama pedaaliga, õnneks oli Singlite meeskond koos tööriistakohvriga tee ääres ja seal sai natuke midagi tehtud, sõna otseses mõttes "midagi tehtud", igal juhul sellest midagi paremaks ei läinud ja järgnevad 93 kilomeetrit tuli sõita pedaaliga, mis käis jalastumisel lihtsalt võlli otsast ära ning polnud vajadust klipist lahti tehagi :).
Rada oli ikka täitsa super, vähemalt minusuguse amatööri jaoks, üsnagi kiirelt sai selgeks, et "kui" finishi lippu näen, siis vaevalt enam mingit jõuraasu üle on.
TP-d olid hoopis teistmoodi kui Samsungil kihutades, uskuge või mitte, aga TP-s oli rattureid ja neid oli palju, kes sõi, kes timmis ratast, määris ketti, pesi jne. Muidugi olid TP menüüd väga tasemel, super äge.
Rajal oli samuti elu ägedaid hetki kamaluga, kõiki jõuagi kohe meenutada ja ega saa kõike ära ka rääkida, muidu uutele patsientidele ei jäägi avastamisrõõmu.
Minule jäi kõige ehedamalt meelde üks järjekordne pikk ja vaevaline tõus, kus oli lisaboonuseks kerge savine ja libe pinnas, samas oli pedaalitav, kerge lips juba ees, lõppu veel ei paista, kuid silt oli olemas, kirjaks "Mis kuradi mägi see on?" No tõesti, mis kuradi mägi see on, mis ei lõppe, viimaks kui paistis lõpp, oli uus silt "See ongi Kuradi mägi!" Selliseid väga huumorikaid ja motiveerivaid infotahvleid rajal ikka jagus ning tänu nendele võib olla saigi kenasti finishisse jõutud.
Loomulikult on värskelt meeles taevatrepp, no oli see ikka minemine, kui tõesti taevasse pääsemine päriselt ka nii raske on, siis mina jääks selle Kuradi mäe juurde ja oleks vana Kuradiga täitsa nõus.
Üldiselt võib öelda, et rajal neid kohti piisavalt, kus lihtsalt mõtlesin, et mida ma siin teen ja miks ma siin olen, tegelikult ma ei ole ju nii haige.
Viimased 10 kilomeetrit läksid juba kuidagi lihtsamalt, tagumik oli tundetu, käed-jalad ei tundnud enam midagi, lihtsalt väntasin, kuid kui ületasin finshijoone, oli asi kohe selge, see oligi selle hooaja kõige ägedam sõit ja ma ei kahetse mitte raasugi, et selle saatekirja vastu võtsin ja raviseansist osa võtsin, pigem oli kohe küsimus, kust ja kuidas saaks järgmiseks aastaks uue saatekirja, sest jutuks olnud ilmutus või haigus on igal juhul krooniline ja vajab edaspidi kindlasti ravi.

Õhtu möödus Singli rahva mõnuses seltskonnas, korralik kehakinnitus, kerge mõdu, taastav rumm, pokker ja rajalt parimate palade ümberjutustus.7:32:21

Esimese seansi numbrid said sellised: aeg 7:32:21, kohaks 315.
Sõidujälg sai järgmine: http://www.endomondo.com/workouts/251409623/2256564

Kohtumiseni 2014 Haanja100 kroonilise haiguse ravikuuril.

Retsept

 Ettevalmistused:

 Tehtud

 93 km selle pedaaliga

Fantastiline seltskond